Vaatame, kuidas kasutada internetti ja kirjutada kirju.

​Uurime veel toredaid äppe.

internet ja e-post nutivahendis

Nutitelefoni ABC

Artiklite autor: Marko Palm.
Picture
Väike nutisõnastik:
  • 3,5G ja 4G – näitavad andmesideühenduse kiirust
  • Bluetooth ehk sinihammas – juhtmevaba andmeside ühendus seadmete omavaheliseks infovahetuseks
  • Digiallkiri – digitaalne kinnitus mõnele tehingule, mis on antud ID kaardi või Mobiil ID abil
  • DigiDoc – rakendus, mis võimaldab nutiseadmetes anda digiallkirja
  • E-kiri – kiri, milles olev tekst edastatakse teise seadmesse üle interneti
  • Failid – pildid, dokumendid, videod või muud andmed Sinu nutiseadmes või arvutis
  • Google konto – vajalik Android seadmetele rakenduste poest äppide lisamiseks
  • GPS – üleilmne asukoha määramise süsteemi
  • ID-kaart – riigi poolt välja antav isikutunnistus, millega saab ka elektrooniliselt isikut tuvastada
  • Intrernet - ülemaailne arvutivõrk, mille abil arvutid ning nutiseadmed andmeid vahetavad
  • Kaamera rakendus – äpp, millega saab nutiseadmega pildistada ning filmida
  • Microsoft konto – vajalik Windows phone seadmetele rakenduste poest äppide lisamiseks
  • Mobiil-ID – riigi poolt tunnustatud mobiilne isiku tuvastamise ja digiallkirja andmise lahendus
  • Mobiilne internet – interneti teenus, mis levib mobiilsidevõrgus ja mis on kättesaadav nutiseadmetes
  • Mobiilne operatsioonisüsteem – nutiseadme tööd tagav tarkvara, mis on seadmega kohe kaasas 
  • Mälukaart – laseb seadme mälu suurendada, et sinna mahuks rohkem pilte ning videosid
  • Navigeerimine – sihtkohta jõudmine nutiseadmest tulevate abistavate juhiste abil
  • Otsingukast – lahter veebilehitsejas, kuhu sisestada otsingu märksõna
  • Play pood - Android seadmete ametlik äppide pood
  • Puutetundlikkus – võimalus juhtida nutiseadet näpuga ekraani puudutades
  • Rakenduste paigaldamine – nutiseadmesse uue äpi lisamine
  • Rakenduste pood – veebikeskkond või rakendus, mille kaudu saab nutiseadmesse lisada äppe
  • Rakenduste uuendamine – äppidele pakutakse vahetevahel nende loojate poolt välja täiustusi ning parandusi, mida saab seadmesse paigaldada läbi uuenduste
  • Veebilehitseja – programm veebi lehitsemiseks
  • Wi-Fi – juhtmevaba interneti ühendus
  • Äpp ehk rakendus – programm, mis on mõeldud nutiseadmetele 

Allikas: https://koolitus.ee/images/sisu_pildid/Nutituuri-koolitusmaterjal-eesti-keeles.pdf
Nutiseadme turvalisus
  1. Kasuta nutiseadmes tarkvara uusimat versiooni ning veendu et sul on automaatsed turvauuendused sisse lülitatud.
  2. Juhul kui soetad seadme, mis tuleb vaikeparoolidega (default password), vaheta esimese asjana vaikeparool turvalise salasõna vastu. Vaikeparoolid on enamus juhtudel internetist leitavad ning kasutatavad kõikides konkreetsetes mudelites.
  3. Telefoni rakendusi ehk äppe lae alla vaid ametlikust tootja poest (Google Play Store, Apple App Store ja Microsoft Store). Rakenduste allalaadimisel vaata ka rakenduse arendaja infomatsiooni ning kasutajate tagasisidet.
  4. Kontrolli rakenduse privaatsussätteid (ka pärast uuendusi) ning kontrolli üle, millisele telefonis olevale infole rakendused ligi pääsevad.
  5. Paigalda ka nutitelefoni viirusetõrje ning veendu, et see on ka aktiveeritud ning kasutusel.
  6. Kasuta oma telefoni ja privaatsuse kaitseks klahvilukku. Lisaks on võimalik paigaldada erinev parool/turvakood ka rakendustele et, isiklikku infot paremini kaitsta. Ära kasuta klahviluku puhul kindlasti enimlevinud lihtsaid mustreid ega numbrikombinatsioone.
  7. Ära ava tundmatuid kirju, linke ja manuseid. Juhul kui su tuttav saadab tavapärasest erineva suhtlusviisi ja/või tekstiga lingi või manuse, küsi alati millega tegu on. Kuna nutiseadmed asendavad paljudele juba tavalist arvutit, on loodud ka nutiseadmetele suunatud pahavara.
  8. Kasuta võimalusel avalikes kohtades Wi-Fi asemel mobiilset andmetesidet. Samuti eemalda vähemalt kord poole aasta jooksul mittevajalikud Wi-Fi võrgud.
  9. Tähtsate kontaktide ja failide kaotsimineku vältimiseks tee oma telefonis leiduvatest failidest ja infost regulaarselt tagavarakoopiaid kas telefonisisesele mälukaardile või telefoniga seotud kontole.
  10. Lisaturvalisuse tagamiseks krüpteeri võimalusel Seadete alt kogu telefoni sisu. Samuti lülita telefonil sisse “Leia mu seade/Find my phone” funktsioon, et kadumise korral oleks võimalik see üles leida.
Õngitsuskirjad
Vältimaks kasutajainfo sisestamist õngitsuslehele ning hilisemaid probleeme konto taastamisel:
  1. Veendu, et veebiaadress, mida külastad, on täht-tähelt seesama, mis peaks olema (google.com vs g00gle.com).
  2. Ära usu ähvardavaid ja kiiret tegutsemist nõudvaid kirju tundmatutelt saatjatelt, kellest sa pole kunagi varem kuulnud või kellega sul pole kunagi tegemist olnud.
  3. Kahtluse korral tee teises aknas lahti otsingumootor (näiteks sisesta sinna soovitud kaubamärgi või teenusepakkuja nimi. Otsingumootorites kuvatakse eespool just tegeliku kaubamärgi ametlik koduleht).
  4. Veebiaadressis veendumiseks ei loeta aadressi mitte vasakult paremale, vaid aadressiribal olevast kõige vasakpoolsemast kaldkriipsust (/) kaks kohta vasakule. Vasakult lugedes kuvatakse esimestena alamdomeenid, näiteks mail.google.com tähistab Google’i meiliteenust Gmail.
  5. Pea meeles, et kui su kasutajanime ja parooli küsitakse telefonitsi, ei saa olla tegemist sinu IT-osakonnaga, sest neil ei ole vaja sinu kontole sinu parooliga sisse logida.
ehk soovitused Riigi Infosüsteemide ametilt
https://blog.ria.ee/kuberturvalisuse-abc/

küberturvalisuse abc by ria

Picturehttp://www.levelsevencomputers.com/virus-removal-lincoln-ne/
​Arvutiviirused
Kutsuvad bännerid, e-posti teel või Facebookis/Skypes saadetud lingid ja Facebookis levitatavad võltsrakendused võivad olla ohtlikud, kuna sisaldavad pahavara ja viiruseid, mille vaid ühe mõtlematu klikiga arvutisse võid saada.



​Soovitused:
  • paigalda  või lase paigaldada arvutisse viirusetõrje
  • tee tähtsatest dokumentidest varukoopiad
  • www.youtube.com/watch?v=5b-iHZ9pElAeemalda välised mäluseadmed arvutist hoolikalt, et neid mitte kahjustada

​Ülesanne: Kuidas alla laadida Libre Office?

Küberpettused
Kurjategijad kasutavad ära inimeste tähelepanematust ja kohusetundlikkust teha nii nagu "usaldusväärne" allikas soovitab teha. 
Näide ühest juhtumist.

Soovitus: loe hoolikalt, mida pakutakse

E-kirja pettused
E-mailidena saadakse igapäevaselt erineva sisuga petuskeemikirju, mis väidavad, et oled võitnud, pakuvad erinevaid asju müügiks, ähvardavad, et oled netis midagi paha teinud jne. Kindlaim viis on tundmatu saatja ja segase sisuga kirjadele üldse mitte reageeridagi.

Soovitus: loe, muiga, kustuta.

Ülesanne: mis on pildil valesti?

Tundmatud kontaktid suhtlusvõrkudes
Lisa oma suhtlusvõrkudesse ( Facebook jt) vaid inimesi, keda ka päriselus tead. Kui oled aktsepteerinud ka mõne tundmatu “sõbrakstrügija”, kes kohe Su pilte küsima hakkab jms, siis lihtsalt blokeeri kontakt. Isegi "ühiste sõprade olemasolu" ei pruugi olla kindel näitaja, et tegu on Sulle tuttava inimesega.

Soovitus: loe, muiga, kustuta.

Ise ettevaatamatult materjali levitamine
Kui ise matejali üles laed, jääb see internetti alles. Seda võivad näha ja alla laadida väga paljud, kui mitte kõik. Samuti võib see sinna üles jääda igaveseks.
Vahel on sellest siiski ka kasu. Loe juhtumit.

Soovitused: mõtle enne, kui midagi avaldad.