Kuna arvutid ja teised nutiseadmed on kõikidele soovijatele kättesaadavad ja nende kasutamine on osa meie igapäevaelust, puudutab ka küberturvalisus meid kõiki. Ühel või teisel moel puudutavad nii küber, IT kui tehnoloogia ka sind isiklikult. Küberturvalisus algab iga kasutaja internetikäitumisest ning järgida tuleks peamisi turvalisuse põhimõtteid, mis laienevad nii-öelda pärismaailmast kübermaailma.
Kuidas on olukord küberruumis? Vajuta pildile ja saa teada!
Paroolid ja kasutajakontod Parooli valides mõtle oma konto turvalisuse peale ning pea meeles järgmised soovitused:
Parool peab sisaldama suuri ja väikeseid tähti.
Parool peab sisaldama numbrit ja/või erimärki.
Parool ei tohi olla kergesti äraarvatav (näiteks sinu või pereliikme ees- ja perekonnanimi või sünniaeg, lemmiklooma nimi, ametinimetus vms).
Väldi parooli ristkasutust ehk ära kasuta sama parooli mitmes kohas.
Uuenda oma paroole regulaarselt ja ära jaga neid teistega.
Veendu, et veebileht, kuhu on tarvis isiklikke andmeid sisestada ja/või sisse logida, on kaitstud turvalise krüpteeritud ühendusega (httpS).
Proovi vältida ühiskasutatavate ja avalike seadmete kasutamist. Kui see ei ole võimalik, veendu, et oled kõikidest külastatud ja sisselogitud kohtadest alati välja loginud.
Kui keskkond võimaldab kaheastmelist autentimist, siis aktiveeri see kindlasti. (Populaarsemate keskkondade puhul saad juhiseid siinsest blogist: Gmail, Microsoft, Facebook ja Twitter)
Unikaalse ja meeldejääva paroolipõhja loomiseks võid kasutada lehte https://rabool.eu.
Antiviirus avastab pahavara (viirused, ussid, troojad jms). Antiviirused tuvastavad eelkõige neid ohte, mis on nende andmebaasides olemas.
Nuhkvaratõrje kaitseb arvutit nuhkvara eest nagu näiteks klahvinuhid, reklaamvara jne.
Personaalne tulemüür analüüsib/jälgib arvuti sissetulevat ja väljaminevat võrguliiklust ning kaitseb seda rünnakute eest.
Proaktiivne kaitse (HIPS) jälgib programmide ja operatsioonisüsteemi tegevust. Kui mõni programm üritab teha potentsiaalselt kahjulikku tegevust, peatab HIPS selle programmi enne, kui see jõuab süsteemi mõjutada. Tihti küsitakse kasutaja käest, kas antud toiming võib jätkuda, või peaks selle blokeerima.
Antiphishing blokeerib veebilehti, mis püüavad varastada sensitiivseid andmeid (krediitkaardi, paroolid jne) ning nakatada arvutit. Reeglina on kaasaegsetel viirusetõrjetel õngitsemisvastane kaitse sisseehitatud koos pahavara kaitsega. Nii blokeerib veebi kontrolliv komponent koos õngitsemislehekülgedega ka pahavara lehekülgi.
Reklaami blokeerija (Adblocker) – blokeerib soovimatud reklaamid/hüpikaknad. Lisaks võib aidata takistada pahavara levikut arvutisse, kuna blokeeritavad objektid võivad olla ka Flash reklaamid, mis võivad reaalselt arvuti nakatada, kui arvutis on kasutusel vana Flash Playeri versioon.
Levinuimad viirusetõrje programmid:
Avast! – tasuta versiooniga www.avast.com + Üks parimaid viirusetõrjeid, pakub väga laialdast kaitset + Eesti keeles + Vähe valehäireid + Ei nõua palju ressurssi – Reklaamib tasulist versiooni
AVG Antivirus – tasuta versiooniga www.avg.com + Lihtne kasutada + Blokeerib ohtlikke lehti – Vaikimisi tahab installida tööriistariba – Ei paku proaktiivset kaitset
Microsoft Security Essential – legaalse Windows operatsiooni süsteemiga tasuta kasutatav win 10 operatsioonil juba sees olemas, aga muidu alla laetav siit. + Lihtne kasutada ja tasuta + Eesti keeles + Küllaldane kaitse ja vähe valehäireid +/- Saab kasutada ainult Windows operatsioonisüsteemiga – ei paku proaktiivset kaitset
Avira – tasuta versiooniga www.avira.com + Loetakse üheks parimaks ja effektiivsemaks viirusetõrje programmiks + Ei nõua arvutilt palju ressurssi ehk ei muuda ervutit aeglaseks – Installimisel pakub vaikimisi ka ask.com tööriistariba ja tahab ask.com-i vaikimisi koduleheks muuta (installimisel soovitatavalt vastavad valikud oleks soovitatav eemaldada) – Aeg-ajalt reklaamib tasuta versiooni